Ja kolmas kand, mille õpetuse leidsin ajakirjast Käsitöö, 2005 aasta sügisnumbrist, kus oli lisaks põnevale sokile ka muid vahvaid esemeid, mis teostatud Elsa Leiteni poolt. Aitäh Elsale!
See kand on kõige rohkem seda moodi, kuidas kudus kanda minu armas vanaema. Vähemalt visuaalselt, sest memme kanda ma ära õppida ei jõudnudki...siis ei pidanud seda vajalikuks...ja nüüd memm juba 20 aastat siit Ära...Nii käisidki minu esimesed lapsed koolikannaga sokkides.
Aga selle konkreetse kanna kohta tahtsin lisada seda, et kudusin seda oma kolm korda, enne, kui sain asjale õieti pihta ja silmade taaskasutusse võtmisel suuri auke ei tekkinud.Päris ilma augukesteta ei saanud kahjuks...aga uurin veel seda asja, Isetegijatel foorumis isegi on mingi sokikannateema, vaatame, kas saan targemaks!
Kokkuvõtteks veel, et see kannavariant kõige keerulisem, kuid tulemus vaeva väärt!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar