Kuna tänane tuuline ilm ei lasknud õues olla, õmblesin ühe koti.Linane poekott sai endale mustririba ühe vanaaegse linakese servatikandist ja vana linase padjapüüri pitsist. Kogu selle varanduse õmblesin käsitsi kokku linase niidiga.
Vanadest asjakestest, mida iseseisvalt enam kasutada ei saa, võib kokku panna päris toredaid vanahõngulisi uusi asju:)
3 kommentaari:
Väga hea mõte ja ilus teostus! On ju selles kotis nüüd järjepidevuse sümbolina koos mitme põlvkonna naiste näputöö!
Vot, jahh....anonüümne on jälle Sant.
Väga armas kott!
Postita kommentaar