...sai teoks küll paar päeva enne uut aastat, kuid ikka üles riputamata.
Süldi keetmine on juba aastaid meie pere jõuluaegne ettevõtmine. Üsna töömahukas ja tüütu tegevus, kuid tasub ennast kuhjaga ära.
Kõigepealt tuleb kokku ajada süldikraam. Sel korral läks patta kaks kobedat kooti, 3 kilo kondiga sealiha ja 4 seajalga.
Süldikeetmisele eelneval õhtul panen kogu kraami külma vette likku. Hommikul asendan leovee puhta külma veega ja panen paja tulele. Lasen kraamil peaaegu keema tõusta, valan vee ära, pesen liha ja poti, katan liha uue külma veega ja kordan tegevust. Alles kolmas vesi jääb potti. Siis on lootust, et vahu tekkimine jääb mõistuse piiridesse ja ma ei pea kuuma pliidi kohal pikalt koogutama, et viimne kui vahukribal kätte saada. Sest vaht sisse keeda ei tohi!
Kui vaht riisutud, võib paja rahus vulksuma jätta. Aga see vulksumine peab olema vaevumärgatav, sest ainult siis on tulemuseks ilus klaar sült.
Mingil ajal lisan keeduvette koortega koos 4-ks lõhestatud sibulad, kooritud küüslauguküüned, musta pipart, meresoola ja mõnikord ka porgandit. Sel aastal tegin porgandita.
Sült peab sedasi vulksuma 4-5 tundi, niikaua, kuni liha täiesti kontide küljest lahti lööb. Ühesõnaga, mida kauem keeb, seda parem sült tuleb.
Ja siis algab lõikumine! Selle töö kõrvale on hea seajalgu närida. Need süldi sisse ei jõuagi enamasti, sest saavad enne otsa. Kui liha lõigutud, kurnan vedeliku, valan ühes lihaga potti ja lasen süldil keema tõusta. Maitsestan veelkord ja viin jahtuma. Veidi jahtunud süldi tõstan kaussidesse ja jään ootama kallerdumist. Edasi tuleb süldi söömine hommikuvõileival, lõuna ajal kartuliga ja õhtul peedisalatiga...niikaua, kui isu triiki täis...siis võib viimasest kausitäiest veel mõnusa seeneseljanka keeta.
Süldi keetmine on juba aastaid meie pere jõuluaegne ettevõtmine. Üsna töömahukas ja tüütu tegevus, kuid tasub ennast kuhjaga ära.
Kõigepealt tuleb kokku ajada süldikraam. Sel korral läks patta kaks kobedat kooti, 3 kilo kondiga sealiha ja 4 seajalga.
Süldikeetmisele eelneval õhtul panen kogu kraami külma vette likku. Hommikul asendan leovee puhta külma veega ja panen paja tulele. Lasen kraamil peaaegu keema tõusta, valan vee ära, pesen liha ja poti, katan liha uue külma veega ja kordan tegevust. Alles kolmas vesi jääb potti. Siis on lootust, et vahu tekkimine jääb mõistuse piiridesse ja ma ei pea kuuma pliidi kohal pikalt koogutama, et viimne kui vahukribal kätte saada. Sest vaht sisse keeda ei tohi!
Kui vaht riisutud, võib paja rahus vulksuma jätta. Aga see vulksumine peab olema vaevumärgatav, sest ainult siis on tulemuseks ilus klaar sült.
Mingil ajal lisan keeduvette koortega koos 4-ks lõhestatud sibulad, kooritud küüslauguküüned, musta pipart, meresoola ja mõnikord ka porgandit. Sel aastal tegin porgandita.
Sült peab sedasi vulksuma 4-5 tundi, niikaua, kuni liha täiesti kontide küljest lahti lööb. Ühesõnaga, mida kauem keeb, seda parem sült tuleb.
Ja siis algab lõikumine! Selle töö kõrvale on hea seajalgu närida. Need süldi sisse ei jõuagi enamasti, sest saavad enne otsa. Kui liha lõigutud, kurnan vedeliku, valan ühes lihaga potti ja lasen süldil keema tõusta. Maitsestan veelkord ja viin jahtuma. Veidi jahtunud süldi tõstan kaussidesse ja jään ootama kallerdumist. Edasi tuleb süldi söömine hommikuvõileival, lõuna ajal kartuliga ja õhtul peedisalatiga...niikaua, kui isu triiki täis...siis võib viimasest kausitäiest veel mõnusa seeneseljanka keeta.
1 kommentaar:
oi kuidas nüüd tuli süldi isu peale... peab vist nädalavahetusel turule minema :)
Postita kommentaar